Arve tasub see, kes vett jõi
On teemasid, mis aeg-ajalt jälle mõtetesse naasevad ja sealt otse töölauda puudutavad. On küsimusi, mis kerkivad esile korduma kippuvate arutelude kaudu, ja teisi, mis tulevad sügavamalt – sisemisest veendumusest, professionaalse eetika tasandilt. Üks neist on üüriturul levinud vaikimisi kokkulepe: maaklertasu maksab 100% ulatuses üürnik. See on tavapärane praktika, millega ollakse harjunud. Kui aga astuda samm tagasi ja küsida – kas see on õiglane ning kas see toetab ausat ja usaldusväärset üürituru arengut?
Töö mõlema poole hüvanguks
Kui korteri üürile andmist vahendab kinnisvaramaakler, ei tähenda see, et ta esindab vaid ühte Poolt - olgu see siis üürileandja või üürnik. Minu senine kogemus kinnitab, et parimad lahendused sünnivad siis, kui mõlemad pooled saavad selguse ja turvatunde, seda toetab mahukas tööprotsess:
korrektne üürikuulutus;
vajalik lisainformatsioon;
seaduskuulekas leping;
üheselt selged ja arusaadavad tingimused;
-
detailne üleandmisakt koos galerii/videomaterjaliga.
Aga.. kes selle töö eest maksab?
Kogu tööprotsessi tasustamine (mis ei ole sugugi väike maht) jääb tänases praktikas pigem täielikult üürniku kanda. Isegi siis, kui üürileandja on palganud maakleri korteri väljaüürimiseks. Tõsi, pooled võivad teisiti kokku leppida, kuid praktikas olen nende juhustega kokku puutunud harva. Illustratiivses ja natuke "vinti" peale keerates natuke meenutab olukorda, kus keegi broneerib sõpruskonnale restoranis laua mõnusaks ühiseks einestamiseks, aga arve maksab see, kes vett jõi.
Meil levinud praktika ei ole mõistagi ainus viis tasustamise korraldamiseks. Teistes Euroopa riikides on kasutusel erinevaid mudeleid, selgelt lähtuvalt põhimõtteist: kes-kelle huvides töötab. Need näited ei tähenda, et peaksime kopeerima Euroopast - küll aga aitavad tõdeda, et tasakaal on oluline.
Kui üürilepingu sõlmimisele eelnevas faasis tegeleb meil kinnisvaramaakler objekti fotode hankimise, kuulutamise, huviliste filtreerimise, taustakontrolli ja sobiva inimese leidmisega, siis on see osa eelkõige üürileandja kindlustunde nimel tehtud tööst. Kuid lõpuks üürilepingu allkirjastamisel maksab Üürnik kaudses mõttes kinni aja ja/või transpordi, mille maakler pühendas eelmistele potentsiaalsetele kandidaatidele korterit näidates.
Ausam vaade
Siinkohal ei viita kindlasti radikaalsetele muudatustele ega ümberkujundamisele. Pigem kutsun üles kaasa mõtisklema ja arutama: kas tänane praktika teenib võrdselt meie osapoolte huve? Või kas sõltuvalt olukorrast võiks meilgi olla proportsionaalsem, läbipaistvam ja loogilisem tasu maksmise kohustuse jagunemine?
Maakler kaasatud neutraalse professionaalina, kelle rolliks on dokumenteerida, suunata, riske maandada on ju mõistagi protsessis mõlema poole hüvanguks. Teenus, mille sisu on kahepoolselt kasulik, võiks ka tasu jagunemise osas olla… kahepoolselt õiglane ja proportsionaalsem. See annab meie üüriturule ja ühiskonnale üleüldiselt juurde rohkem õiglust ja tasakaalu.
Kommentaarid
Postita kommentaar