Maja ei muutunud, muutusid ainult lood

Viimastel nädalatel olen ühe müügiprotsessi kõrvalt tabanud end mõttelt, et väärtus ei teki päris nii, nagu me tavaliselt arvame. On olemas maja, selle tehniline seisukord, asukoht, suurus ja hind ning inimesed, kes püüavad hinnata, kas see kõik moodustab nende jaoks mõistliku terviku. Praktikas ei näi see aga sugugi alati nii töötavat.

Jälgisin ühe maja ümber toimuvat arutelu. Maja ise oli täiesti harilik, mitte uus ega uhke, aga ka mitte lagunenud või elamiskõlbmatu. Lihtsalt üks kodu, kus oli aastakümneid elu elatud. Seal olid olnud hommikud, argipäevad, sünnipäevad, aiatööd, külalised, rõõmud ja mured ning kõik see, millest ühe kodu ajalugu tavaliselt koosneb. Ometi hakkasid selle maja ümber tekkima täiesti erinevad lood.

Mõnes loos oli see maja eelkõige tulevaste tööde nimekiri. Aknad, küttesüsteem, ventilatsioon, torustik, energiatõhusus. Kõik see, mida oleks võimalik parandada, uuendada või muuta. Nendes lugudes oli maja väärtus tihedalt seotud Exceli veergude ja küsimusega, kui palju tuleb veel investeerida, et see vastaks tänapäevastele ootustele ja standarditele.

Mõnes teises loos ei olnud maja keskmes aga üldse maja ise. Tähelepanu läks hoopis vaiksele tänavale, suurtele puudele, aiale või sellele kummalisele tundele, mis mõnes kohas tekib ja mõnes mitte. Nendes lugudes ei olnud kõige olulisem see, mis täna puudu on, vaid see, mis võiks seal tulevikus olemas olla.

Huvitav on see, kui erinevalt inimesed ühte ja sama kohta näevad. Maja ei olnud selle aja jooksul muutunud. Muutunud olid ainult lood, mida inimesed seda nähes jutustasid.

Üsna sageli räägitakse kinnisvarast justkui oleks tegemist puhtalt ratsionaalse otsusega. Me mõõdame ruutmeetreid, võrdleme hindu, tellime ekspertiise ja arvutame remondieelarveid. Kõik see on vajalik ja mõistlik. Ometi ei ole ma aastate jooksul kohanud kuigi palju inimesi, kes oleksid kodu ostnud ainult Exceli tabeli põhjal - sest varem või hiljem jõuab vestlus alati millegi palju raskemini mõõdetavani.

"Kas ma näen ennast siin elamas? Kas see koht tundub õige? Kas ma tahan siia investeerida oma aega, energiat ja elu?"

Just siin muutubki kapitaalremont teise inimese jaoks võimaluseks. Sest kui me räägime renoveerimisest, ei räägi me tegelikult ainult ehitusest. Me räägime ootustest. Mõni inimene soovib valmis lahendust, kus kõik on uus, korras ja ette ära tehtud. Mõni teine soovib võimalust midagi ise kujundada. Mõni hindab aega rohkem kui raha ning mõni raha rohkem kui aega.

Ja nii võivadki kaks inimest vaadata täpselt sama maja ning jõuda täiesti erinevate järeldusteni, ilma et kumbki neist eksiks.

Väärtus ei sünni ainult majas endas. Väärtus sünnib inimese ja koha kohtumisel. Selles hetkes, kui keegi astub üle lävepaku ning näeb seal midagi, mida teine inimene ei näe.Võib-olla just sellepärast meeldib mulle kinnisvara palju rohkem kui lihtsalt majadest ja hindadest rääkiv valdkond.

Sest lõpuks ei vahenda ma maaklerina ju tegelikult seinu, katuseid ega ruutmeetreid. Ma aitan inimestel leida koha, kus nende lood võiksid edasi kasvada. Sest need lood ei alga majast, need algavad inimesest.

Maja on koht, kus need lood oma kuju saavad 💫